Rahvusvaheline terminoloogiakonverents
"Eesti oskuskeel 2003"

Haridusterminite korrastamisest ja korrastamatusest

Viivi Maanso
Tallinna Pedagoogikaülikool

Eestis tehtav töö paljude erialade terminoloogia korrastamisel ja oskussõnastike väljaandmisel on aukartust äratav. Haridusterminite korrastamisel aeg-ajalt tehtu on valdkonna ulatust ja olulisust arvestades jäänud tagasihoidlikuks.

Süsteemipärane töö haridusega seonduvate oskussõnade korrastamisel langeb aastaisse 1982-1991, kui Pedagoogika Uurimise Instituudi juures tegutses pedagoogika terminoloogia komisjon. Komisjoni konsultant terminiloome jm keeleküsimustes Tiiu Erelt. Üksikvaldkondade arutlemisest võtsid peale komisjoni põhikoosseisu osa vastava eriala head tundjad Tartu Ülikoolist, Haridusministeeriumist ja mujalt. Komisjon fikseeris mitme valdkonna haridustermineid, tutvustas neid õpetajate lehes, avaldas seisukohavõttudeks 14 teatelehte (koolijuhtimine, kasvatus jt); kokku vaadati läbi ligi 2500 oskussõna. Kaugem eesmärk - välja anda pedagoogikasõnastik - jäi täitmata: pedagoogikainstituut likvideeriti, taotlused töö lõpetamiseks Haridusministeeriumilt või mujalt raha saada ei andnud tulemusi.

Aastail 1992 - 1996 jätkas tööd väike entusiastide rühm (T. Erelt, V. Maanso, O. Nilson, H. Rikberg, J. Sõerd, I. Unt), kes regulaarselt koos käies arutles ja vaidles eriti uute käibele tulevate sõnade üle ja püüdis neid fikseerida, koostas haridusministeeriumile ametkondlikuks kasutamiseks haridusterminite lühisõnastiku, nõustas rahvusraamatukogu pedagoogika märksõnade täpsustamisel, andis Rootsi Instituudi toetusel välja eesti-vene ja vene-eesti haridussõnastiku. Kavandatud terminisõnastiku esialgset käsikirja on rühma järelejäänud liikmed täiendanud jõudumööda tänini; see oli ka I. Undile ja allakirjutanule abiks TPU s 2003. a õppevahendina välja antud ülddidaktika oskussõnavalimiku koostamisel. Eraldi tegutsenud täiskasvanuhariduse terminoloogia töörühmalt ilmus 1995 inglise-eesti-inglise andragoogika sõnaraamat.

Nõnda korrastati ja tuli a-il 1982-1995 käibele hulk nüüd juba igapäevaseid termineid, nt huvijuht (< direktori asetäitja kooli- ja klassivälise kasvatustöö alal), põhiharidus (< mitte-täielik keskharidus), kutseõpe (< kutsealane väljaõpe, kutsealane ettevalmistus), õppekava (< curriculum, curriculum-tüüpi programm), sõidusoodustus (< transpordialane soodustus) jm.

Viimasel aastakümnel on juurde tulnud hulk mõisteid, mis eri keelte ja eri tõlkijate vahendusel on jõudnud eesti keelde mitmeti, tihtigi eesti keele omapära ja mõistesüsteemi arvestamata. Nii on eesti hariduskeeles mõndagi soovimatut: 1) hulk võõrapärast ja/või halba sõnakasutust (nt e-moderaator, simulatsioon; pärastlugemine); 2) mitu terminit ühe mõiste tähistamiseks (nt mõistekaart - ideeskeem - assotsiogramm - mandala), 3) diferentsitud diferentseerimatut (nt kaugõpe - distantsõpe - kaugkoolitus); 4) ebatermineid, nt otsene meetod, segamini tekst jms. Isegi Eurydice haridusglossaari 4. köide fikseerib ammu soovitatud õppejuhataja asemel ümberjutustava direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.

Haridusterminite korrastamise vajadust mõistes on mõnegi trükiväljaande lõppu lisatud uustermineid ja nende seletusi. Et seejuures jääb pahatihti arvestamata varem kasutatu, samuti naabervaldkondade terminitarvitus, ei suuda seesugused loendid eespool nimetatud ebakohti kõrvaldada.. Võõrkeelse kirjanduse kasutus ei näita vähenemistendentsi, vaid näib pigem kasvavat. Uusi oskussõnu loovad oma töödes ka eesti kasvatusteadlased, neid lisavad uued õppeviisid, nt virtuaalõpe. Järeldusena saab vaid jälle kord kinnitada regulaarselt toimiva koordineeriva organi vajalikkust.

 

 

Tagasi les