Rahvusvaheline terminoloogiakonverents
"Eesti oskuskeel 2003"

Eestikeelsete Imetajanimede Komisjon (EIK) ja selle tegevus aastail 2000-2002

Matti Masing
Sicista Arenduskeskus

1990-ndate keskel, seoses välismaiste tõlkeraamatute ja filmide arvuka ilmumisega Eestisse tekkis üha suurem vajadus korrastada maailma imetajate eestikeelseid nimesid. Tõlkijad pöördusid zooloogide poole palvega aidata neil leida sobivaid nimesid võõrliikidele, kellel tihti puudusid eestikeelsed nimed. Selleteemaline arutelu toimus korduvalt eesti terioloogide ringis ning seda juba Eesti Terioloogia Seltsi (ETS) tegevuse algaastail 1980-ndate esimesel poolel. Vajadust ja jõudu mööda tegelelesid eksootilistele imetajaliikidele eestikeelsete nimede panemisega neil aastail Harry Ling, Linda Poots ja Mati Kaal, kes koostasid ka nimede andmebaase ja avaldasid neid trükis. Imetajanimede suuremad ülevaated ilmusid Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaannetes ja raamatu "Loomade elu" imetajateköites (toim. Linda Poots) - nendes väljaannetes on püütud samade imetajaliikide puhul kasutada alati samu nimesid, et nimesüsteem oleks stabiilne ja ei tekitaks segadust. Muudes väljaannetes ilmunud eestikeelsed imetajanimed olid sageli erinevad.

Taolises olukorras tekkis 2000. a. algul mõte luua spetsiaalne komisjon eestikeelste imetajanimede korrastamiseks ning see komisjon loodigi Tartus märtsi lõpus toimunud ETS-i koosolekul. Komisjoni kutsuti teriolooge, kellel oli pikaajaline kogemus imetajate ja nende nimedega tegelemisel. Komisjoni töös nõustusid osalema teriloogid Linda Poots, Mati Kaal, Anu Sillaots, Lauri Lutsar (arvutioperaator) ja Matti Masing (esimees). Hiljem liitus komisjonga Jaanus Kiili.

Komisjoni töö aluseks koostas M. Masing spetsiaalse kirjaliku eeskirja (juhendi), mida tutvustati seltsi koosolekul ning mis sai aluseks komisjoni töö tegevusele järgnevatel aastatel. EIK-i ülesandeks on koostada eestikeelsete imetajanimede terviklik süsteem (EITS). Töö tulemusena on edaspidi kavas koostada imetajanimede arvutiandmebaas ning muuta see üldsusele vabalt kättesaadavaks. Viimane peaks soodustama nimesüsteemi stabiilsust ning vältima erinevate nimede kasutamist samade imetajaliikide puhul. Ühendusepidamine EIK-i liikmete vahel toimub põhiliselt töökirjadena e-posti teel. Laiemat huvi pakkuvad arutelud ja ülevaated avaldatakse ETS-i listis.

Väljavõte EIK-i eeskirjast:

"B. Üldised alused loomaliikidele nimede andmiseks

1. Igal loomaliigil peab olema üks valiidne ladinakeelne teadusnimi. Seda nõuab "Zooloogilise nomenklatuuri koodeks" ja see on vajalik loomasüsteemi selguse jaoks.

2. Rahvuskeelsete liiginimede arvu ei saa piirata ja seda pole ka vaja, kuid selguse huvides tuleks iga liigi puhul kasutada üht kokkuleppelist põhinime, mille kõrval võib vajadusel kasutada lisanimesid. Põhiküsimuseks siin on selle kokkuleppe saavutamine (iga liigi puhul).

3. Ilmselt pole (ei praegu ega ka lähitulevikus) otstarbekas anda eestikeelseid nimesid kõigile eksootilistele liikidele, kirjanduses enamkäsitletud liikidele aga küll. Siin on küsimuseks piiri tõmbamine ehk otsustamine, millistele liikidele tuleks anda eestikeelne nimi ja millised võiksid jääda nimeta.

4. Liigile kord antud eestikeelset nime võib muuta üksnes äärmise vajaduse korral. Arvestades uue nime kirjakeeles levimise aega, tuleks uute nimede puhul kehtestada harjumisaeg, mis võiks olla näiteks 10 aastat. Selle aja möödudes peaks olema võimalik pakutud nimede seast valida põhinimi.

5. Liigi ladinakeelse teadusnime muutumine pole reeglina küllaldane põhjus rahvuskeelse nime muutmiseks.

6. Eksitavate nimede või ebakõlade vältimiseks liikidele nimede panemisel tuleb iga kord aluseks võtta värskeim olemasolev nimede süsteem. Taolise süsteemi loomine on (praegu) ilmselt üks olulisemaid ülesandeid siinses teemas."

Sügisel 2001 oli valmimisjärgus raamatu "Euroopa imetajad" eestikeelne tõlge. Seoses sellega ilmnes vajadus vaadata läbi Euroopas elavate imetajaliikide eestikeelsed nimed. Kuna oli mõistetav, et taolise käsiraamatu ilmumine on aluseks eestikeelsete imetajanimede kasutamisele järgnevatel kümnenditel, siis toimus aasta lõpus ETS-i listis imetajanimede aktiivne arutelu, mille käigus korrastati süsteemi ja loodi ka uusi nimesid. 10. jaanuaril 2002 Tartus toimunud EIK-i koosolek kinnitas Euroopa imetajaliikide eestikeelsed põhinimed; raamat "Euroopa imetajad" ilmus sama aasta suvel. Alates 2002. a. algusest on EIK iseseisev ekspertide vabatahtlik ühendus, kuhu kuuluvad 4 terioloogi ja üks filoloog (Linda Poots, Mati Kaal, Matti Masing, Lauri Lutsar ja Tiiu Erelt).

 

 

Tagasi les