Rahvusvaheline terminoloogiakonverents
"Eesti oskuskeel 2003"

Erialasõnastike koostamine Tartu Ülikooli kirjaliku ja suulise tõlke kutsemagistriprogrammide raames

Kaja Kährik
Tartu Ülikool

Ettekandes tutvustatakse terminoloogia- ja leksikograafiaalast tööd, mida teevad Tartu Ülikooli kirjaliku ja suulise tõlke magistrandid.

1999. aastal avati Tartu Ülikooli germaani-romaani filoloogia osakonnas kutsemagistriprogramm suulise tõlke alal. 2000. aasta sügisel lisandus sellele kirjalik tõlge. Magistriprogrammide eesmärgiks on valmistada ette kvalifitseeritud tõlke ja tõlkijaid, arvestades eelkõige suurenenud tõlkevajadust, mille toob kaasa Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, aga ka tõlketöö praegust varieeruvat kvaliteeti Eestis ja sellest tulenevat vajadust tõlkide/tõlkijate professionaalse staatuse tõstmiseks.

Et üliõpilaste seas leidub nii "lingviste" (filoloogiliste erialade lõpetanuid) kui "erialainimesi" (mittefiloloogilise haridusega hea keelevaistuga mitmesuguste valdkondade spetsialiste), nii äsjaseid ülikoolilõpetajaid kui kogenud praktikuid, oleme õppekava koostamisel üritanud tähelepanu pöörata nii teooriale kui praktikale, nii keeleoskuse ja keeleteoreetiliste teadmiste kui nn. "valdkonnateadmiste" arendamisele. Olulise koha tõlkide ja tõlkijate ettevalmistuses hõlmab töö terminoloogia vallas, kuna tõlgil/tõlkijal peavad olema nii laialdased terminiteadmised kui oskus iseseisvalt terminoloogiaga töötada. Veelgi enam - arvestades, et paljudes valdkondades on eestikeelne terminoloogia alles kujunemisjärgus, tuleb tõlgil/tõlkijal tihti enda kanda võtta ka terminoloogi roll kas siis võõrkeelse termini vaste otsese väljamõtleja või olemas- (ja tihti ka käibel)olevate paljude terminivariantide seast kõige sobivama väljavalija näol.

Seetõttu tuleb magistrandidel kutsemagistrikraadi kraadi omandamiseks lisaks praktiliste ja teoreetiliste eksamite sooritamisele koostada magistriprojekt - terminikogu üliõpilase valitud erialal. Magistriprojektid koosnevad teoreetilisema suunitlusega sissejuhatusest, kus autor kirjeldab terminitöö lähteks olnud põhimõtteid, vastava valdkonna terminoloogia spetsiifikat, jne., ja sõnastikuosast. Siiani koostatud sõnastikud erinevad suuresti nii kvaliteedilt kui mahult. Ka on sõnastike temaatika olnud äärmiselt lai, ulatudes näiteks prantsuse kokandusverbidest atmosfäärioptikani.

Ettekandes antakse ülevaade käsitletud valdkondadest, kirjeldatakse sõnastike koostamisel sagedamini esinevaid probleeme ja arutletakse sellise töö vajalikkuse üle. Ettekande kaudsemaks eesmärgiks on puudutada tõlkide/tõlkijate rolli Eesti terminoloogiamaastikul üldisemalt.

 

 

Tagasi les