Rahvusvaheline terminoloogiakonverents
"Eesti oskuskeel 2003"

Mõiste mõiste: tähendusteooriate mõju oskuskeelepraktikale

Arvi Tavast
Tallinna Pedagoogikaülikool

Oskuskeele headuse peamine kriteerium on võime kõneleja kommunikatiivset kavatsust ökonoomselt ja ühemõtteliselt edasi anda. Terminoloogiast kui tegevusalast rääkides kerkib aga kohe alguses päevakorda võrdlus kingsepa kingadega - ala põhiterminid on suhtluse edukust ohustaval määral mitmetähenduslikud.

Kõige põhimõttelisemad probleemid tekivad sõnaga "mõiste", millega paljud terminoloogiateooriad tähistavad oma põhimõistet ja millel on keskne roll nii terminoloogia kui ka tõlkimise õppimisel ja õpetamisel. Suhtlusprobleem tekib, kuna suhtluse osalised omistavad sõnale "mõiste" suhtluse sisu seisukohalt otse vastandlikke tähendusi, liigitades ta vastavalt kas sõnavaraüksuseks või teadmusüksuseks.

Ettekandes teen kokkuvõtte nelja kursusetäie tõlkemagistrantide küsitlemisest nende õpingute alguses ning väikesest korpuseuuringust. Need koos sama või lähedase segaduse esinemisega mõnes teiseski keeles viitavad võimalusele, et vääritimõistmise algpõhjus on sisuline, mitte keeleline. Esitan hüpoteesi, et nimetatud vääritimõistmise kaudu takistab heade sõnastike ja tõlgete ilmumist tähendusteooriate ühekülgne tundmine.