Keelekõrv
Vikerraadio iganädalane keelesaade "Keelekõrv" on mõeldud kõigile – nii eesti keele arengu vastu suuremat huvi tundjatele kui ka kõige tavalisematele keelekasutajatele. Alates 2008. aastast osalevad selle saatesarja saadetes aktiivselt ka Eteri esindajad.
20.06.2008 "Arvi Tavast terminoloogiast"
Eesti Terminoloogia Ühingu liige ja Tallinna Ülikooli õppejõud Arvi Tavast räägib üldkeele ja oskuskeele suhetest.
- Mis on "mõiste", mis "sõna" ja mis "termin"?
- Sõnavaliku roll sõnumi edasiandmise ja vastuvõtu mõjutamisel
- Väljendustäpsuse ja emotsioonide suhe keeles
- Terminiloome korralduse põhimõtted ja terminoloogia ühtlustamise võimalikkus
20.06.2008 "Arvi Tavast oskuskeelest (2)"
Eesti Terminoloogia Ühingu liige ja Tallinna Ülikooli õppejõud Arvi Tavast räägib üldkeele ja oskuskeele suhetest.
- Terminiloome korraldus Eestis, terminoloogiakomisjonide tänuväärne roll selles
- Terminikorraldus ja keelekorraldus – keele normeerimine ja terminite muutumine ajas
- ISO ja muud terministandardid, nende kooskõlalisus ja vastuolulisus
- Keelestandardimismudelid erinevates riikides ja valdkondades
- Terministandardite ja originaalteksti väljendusviisi mõtestamine kirjalikus tõlkes
- Tõlgete mõju igapäevakeelele
8.11.2008 "Infotehnoloogia ja keel (1)"
Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige ja Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor ning sideinsener Hurmi Jürjens räägivad IT-valdkonna kiire arenguga seotud oskuskeele alustest ning uute IT-terminite tutvustamisest ja nende kohta kasutajatelt saadud tagasisidest.
- Eesti Terminoloogia Ühingu ja tõlkijate roll Eestis kasutatava oskuskeele ühtlustamisel
- Eestikeelse IT-terminoloogia väljatöötamise algus, kiire areng ja märgatav hoogustumine viimasel aastakümnendil
- Ökonoomse keelekasutuse vajadus ja kasutatavad viisid IT-tõlgetes
- Keeleuuenduste, aga ka näiteks juba ammu soovitatud -eerima-sõnade lühendatud vormide propageerimine IT-tõlgete kaudu
- Mõnigi uus oskustermin tundub slängina, kuid leidub juba ÕS-is või erialasõnastikes
- Ühtlustatud oskustermineid vajavad nii erialaspetsialistid, õppejõud, üliõpilased, tõlkijad kui ka riigiametnikud
- Olemasolevad terministandardid ja -sõnastikud vajaksid regulaarset läbivaatamist ja täiendamist
- Uued tehnilised lahendused toovad keelde järjest uusi termineid
- Terminisoovitusi (klõpsama-topeltklõpsama-paremklõpsama, ingliskeelne switch on väga kontekstitundlik ka IT-kontekstis, ingliskeelne podcasting on eesti keeles taskuhääling, failide allalaadimisel ei anta neile laengut, seega on õige "laadi alla", mitte "lae alla" jne)
15.11.2008 "Infotehnoloogia ja keel (2)"
Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige ja Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor ning sideinsener Hurmi Jürjens räägivad IT-tõlgete eripärast ja kvaliteedist.
- Eestikeelne arvuti teietab kasutajat, kasutaja aga sinatab arvutit
- Meie kultuurile mitteomane "õhkamine", näiteks liigne palumine-tänamine jäetakse IT-tõlkest üldjuhul välja
- Tarbetekstide (sh IT-tekstide) tõlkijal peab olema selge ettekujutus sellest, kes kuuluvad tõlke sihtrühma, ning vastavalt sellele tuleb valida sobiv stiil ja keelekasutus
- IT-valdkonna suurtähtlühendeid ei tõlgita, sest enamasti viitavad need rahvusvahelistele IT-standarditele ja patenditud tehnoloogiatele
- Eesti keelde tõlgitud kasutusjuhendite tõlkekvaliteedist – miks tunduvad need kohati väga mannetud?
- Tõlkijal peab jätkuma selgroogu nõuda tõlkimiseks vajalikke lisamaterjale ja eesti keele reeglitest kinnipidamise õigust
- Kaubamärgid on pärisnimed, mida eestikeelsetes tekstides tuleb käänata vastavalt eesti keele reeglitele
- Tõlkija anonüümsus, vastutustunne ja professionaalsus
- Ilmus TEA Entsüklopeedia 1. köide, kas sealsed IT-teemalised artiklid on eeldatud tasemel?
- IT-valdkonda käsitlevate sõnastike soovitusi
22.11.2008 "Infotehnoloogia ja keel (3)"
Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige ja Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor ning sideinsener Hurmi Jürjens räägivad IT-valdkonna kiire arenguga seotud terminiloomest, uute IT-terminite tutvustamisest ja nende kohta kasutajatelt saadud tagasisidest.
- Tõlkija kui tihti esimene uue eestikeelse termini vajaja – mida tõlkida ja mis tõlkimata jätta?
- Erialaspetsialistid ja -õppejõud – tõlkija esimesed abilised terminiloomes
- Termininäiteid ja -soovitusi (administraatoriõigustega arvutikahjur rootkit, parool vs salasõna, brauser vs veebilehitseja või -veebisirvija, kuvar vs monitor, ekraan või näidik vs displei või tabloo, kirjuti vs kirjutaja, vaatur vs vaataja, riider vs kaardilugeja, sigaretisüütel vs sigaretisüütaja, turbe- vs turva-, säte vs seade, edit – kontekstist sõltuvalt redigeerima, muutma, töötlema, toimetama, monteerima jne)
- Klaviatuuriklahvide eestikeelsete nimetuste näiteid
- Üldine kokkulepe IT-kontekstis: klahvid on klaviatuuril, nupud tarkvara kasutusliideses (ekraanil)
13.12.2008 "IT-keelest (4)"
Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige ja Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor ning sideinsener Hurmi Jürjens räägivad tarkvara lokaliseerimisest.
- Saatesarjale tulnud vastukajade arutelu
- Mida tähendab "lokaliseerimine" – sõna, mille vasteks pole seni täpset eestikeelset omasõna leitud?
- "Installima" – kontekstitundlik erialatermin tarkvaraga seoses, "paigaldama" sobib hästi eeskätt riistavaraga seoses
- Koos uute IT-seadmetega on tulnud ka eesti keelde suur hulk uusi ingliskeelseid lühendeid, millega me kõik tahes-tahtmata igapäevaelus kokku puutume (nt mobiiltelefonide erifunktsioonid, uued side- ja Interneti-standardid, WiFi, GPRS, GPS-seadmed, digitelevisioon jne). Mis need on ja miks neid ei tõlgita?
- Ingliskeelsed sõnad access ja Access – tõlkijate sagedased komistuskivid
- Kuidas spetsiaalne tõlketarkvara tõlkijat abistab? Näiteid Microsofti ja Nokia tõlkeprogrammidest
- Lokaliseerijate stiilijuhend – tarkvaratõlgete vormiühtsuse alus
- Mis on tõlgete poliitilise korrektsuse kontroll?