| | 863 | sõjandus |
| | Küsitlusele vastanud: |
| | Karin Kaljumägi |
| | Ülle Männart |
| | Siret Rutiku |
| | Terminiallikad: |
| | Valimik sõjandustermineid. Koostanud Heino Ernits. Toimetajad Arvo Sirel ja Enn Veskimägi. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 280 lk. A: ligikaudu 3000 erialasõna ja sõnaühendit M: et |
| | V: - S: et R: - |
| | Väike eesti-inglise-prantsuse-rootsi-saksa-soome-vene sõjanduse sõnastik. Koostanud Enn Veskimägi. Autorid: Yrjö Honkanen (soome keel), Raimo Raag (rootsi keel), Ülo Treikelder (prantsuse keel) ja |
| | Enn Veskimägi. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001. 429 lk. A: ligi 3300 eesti terminit M: et V: en, fr, sv, de, fi, ru S: - R: en, fr, sv, de, fi, ru T: lihtsõnastik |
| | Oskuskeele senine korraldamine: |
| | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes on sõjandusterminoloogia korrastamise ja täiendamisega tegeletud alates 2000. aastast, kui KVÜA õppevahendite jaoskonna juures |
| | alustas tööd keeletoimetaja Riina Vellerind. Tema |
| | eestvedamisel on koostöös erialaspetsialistidega korrigeeritud paljude terminite kuju ning kasutust, samuti loodud soovitatavate-mittesoovitatavate terminite loendeid. |
| | Paraku on viimatimainitud käsikirjalised ja mõeldud vaid asutusesiseseks kasutuseks, abiks õppejõududele loengute ja muude materjalide ettevalmistamisel. |
| | Alates 01.11.2002 kuulub terminoloogiaga tegelemine KVÜA keelekeskuse juures loodud tõlke- ja toimetussektsiooni kompetentsi. Käesolevaga on seal kaks töötajat: |
| | keeletoimetaja-korrektor Karen Kuldnokk ja |
| | keeletoimetaja-terminoloog Karin Kaljumägi, kes asendab lapsehoolduspuhkusel viibivat Riina Vellerinda. Alates 01.01.2003 asub tööle ka tõlkija. |
| | Peale KVÜA tegeletakse sõjandusterminoloogia arendamisega kaitseministeeriumis ja Õigustõlke Keskuses. Kaitseministeeriumi juurde on loodud sõjandusterminoloogia |
| | komisjon, mis paraku aga koos ei käi. Samuti on |
| | kaitseministeeriumi juures alustatud NATO terminite ja definitsioonide kogumi AAP-6 eestikeelse tõlke toimetamise projektiga (projektijuht Tiina Soon). Tegelik |
| | redigeerimistöö delegeeritakse Õigustõlke Keskusele. |
| | |
| | Väikest eesti-inglise-prantsuse-rootsi-saksa-soome-vene sõjanduse sõnastikku (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2001) väga ei kiida, kuna erineb loodavast AAP-6 (NATO |
| | terminid) kogumikust [Karin Kaljumägi] |
| | Sõnastikuplaanid: |
| | KVÜA keelekeskuse tõlke- ja toimetussektsioonis on praegu koostamisel arvutipõhine sõjandusterminite seletav sõnaraamat. Esikohal on eesti keel, kuid vasted on |
| | antud ka inglise, prantsuse, saksa ja soome keeles. Põhimõtteliselt on võimalik keeli lisada, kuid esialgu oleme piirdunud nende neljaga. Termini seletus on eestikeelne. |
| | Esialgu on töö aga vägagi algusjärgus, kestnud kõigest paar nädalat. Seega pole sõnastik veel huvilistele nähtav ega ka kasutatav. |
| | |
| | ABI: Sõnastiku koostamisel tunneme eelkõige puudust toimivast terminoloogiakomisjonist, kus saaks üles kerkinud probleeme arutada erialaspetsialistide ja |
| | keeleinimeste koostöös. Igapäevatöös on meil küll võimalik erialaspetsialistidega konsulteerida, paraku on neil meie jaoks tihti vähe aega, samuti ei pruugi nende |
| | arvamused ühtida. Oleks hädasti vaja võimalust inimesed ühe laua taha saada ning probleemid rahulikult läbi arutada. |
| | |
| | Teiseks tunneme puudust erialasest täienduskoolitusest. [Karin Kaljumägi] |
| | Praegu on meil koostatud koostööleping kaitseministeeriumiga, mille eesmärgiks on korrastada NATO ja muu eestikeelne sõjanduse ning kaitse- ja julgeolekupoliitika |
| | alane oskussõnavara. Selle aasta novembris kirjutasime kokku vajaduste analüüsi ja projekti kava. Järgmisena on plaanis sõlmida töövõtuleping kaitseministeeriumiga |
| | 2003. a I poolaastaks, mille alusel ÕTK loob 2 terminibaasi (MultiTerm iX'is, järgides NATO peakorteri terminoloogiaüksuse andmebaasi formaati): |
| | 1. AAP-6 (NATO terminite ja definitsioonide kogumik) terminid ja definitsioonid en, fr, et (3164 mõistet) |
| | 2. sõjanduses ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikas kasutatava terminoloogia andmebaas, mis koondab endas kõiki selles valdkonnas olemasolevaid |
| | terminoloogiakogumikke (20 252 mõistet vastetega üheksas keeles - NB! mitte igas sõnastikus ei ole loomulikult kõik keeled). |
| | Kavas on käima lükata ka terminoloogiakomisjoni töö. Selleks koostatakse reglement, mis peab tagama olemasoleva terminoloogia läbivaatamise ja heakskiitmise |
| | ekspertide poolt, aga ka edaspidise süstemaatilise töö sõjandusterminitega. |
| | |
| | Projekti teises etapis - 2003 II p/a on plaanis kogu terminibaasides olev info korrastada nii sisuliselt kui vormiliselt. Teiseks suuremaks tööks on koostada NATO |
| | dokumentide tõlkeprojekti vajaduste analüüs, sest kaitseministeeriumis toimub aktiivne tõlketegevus, kuid olukord on täiesti kaootiline. |
| | |
| | Kogu projekt on ette nähtud pikaajalisena, sest tööd on seal küllaga. [Ülle Männart] |
| | Seoses Eesti astumisega NATO-sse oleks vaja paljusid sõjalisi termineid korrastada. |
| | Ma arvan, et riikliku tellimise korral võiks moodustada vastava töögrupi ning välja anda illustreeritud sõjalise sõnastiku (eesti - inglise). Selle alla saaks sokutada ka ühe |
| | hulga muid tehnilisi termineid. |
| | Riiklikku tellimust oleks vaja sellel põhjusel, et sõnastiku tarbijaskond ei ole eriti suur. Tellimus võiks tulla Kaitseministeeriumi poolt. Mul on üks niisuguse sõnastiku |
| | "draft" olemas ning seda tuleks kaasajastada ja tõlkimisvaeva näha, kuid usun, et see oleks üpris suur samm meie keelearengus. [Aadu Lee] |
| Viimati muudetud | 22. jaanuar 2003. a. |