| | 54101 | lihandus |
| | Küsitlusele vastanud: |
| | Ave Lukas |
| | Meili Rei |
| | Terminiallikad: |
| | Meili Rei, Urmas Sannik, Inglise-eesti lihandusalane seletav sõnaraamat. Eesti-inglise sõnaloend. Tallinn: Eesti Lihaliit, 1999. 207 lk. A: 2093 inglise terminit M: en V: et S: et R: et T: |
| | Oskuskeele senine korraldamine: |
| | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) lihatoimkonna juurde on loomisel lihaterminolooogia alane töögrupp. Nimetatud töögrupi ülesandeks saab lihaterminite |
| | ühtlustamine seoses muukeelsete terminite eesti keelde tõlkimisega, aga ka seoses vajadusega kehtestada üldtuntud nimetustega vorstitoodetele üleriigilised standardid. |
| | Nende standardite aluseks tahetakse võtta endised GOST-id, seal olev terminoloogia on aga korrastamist vajav,et oleks kõigile üheselt mõistetav. Ühtlustamist ja |
| | standardiseerimist vajab ka toodete liigilisus, st et oleks kindlate parameetritega kehtestatud millist vorsti võib nimetada täissuitsuvorstiks ja mida võib singiks nimetada |
| | jne. |
| | Töögrupp koostatakse teadus- ja tööstusinimestest ning see töötaks EPKK lihatoimkonna juures. Töögrupi käima lükkamine sõltub ka sellest kas EPKK 2003 aasta |
| | eelarve võetakse vastu sellisena nagu sai see esitatud - sealt oleks ka finatseering loodavale töögrupile. |
| | Töögrupp hakkaks koos käima u 1 kord kvartalis, tööd koordineerib EPKK juures palgal olev liha- ja piimaspetsialist. |
| | Esimene tulem töögrupi tööst oleks üleriigilised standardid üldtuntud nimetustega vorstitoodetele, hiljem võiks jõuda käsiraamatuni, kus on liha tükkide nimetused koos |
| | piltidega. [Ave Lukas] |
| | Oleme tegelenud Eesti Põllumajanduse Akadeemias/Ülikoolis lihandusalase terminoloogiaga alates lihatehnoloogia eriala loomisest 1960-ndal aastal. |
| | |
| | Nõukogude korra ajal kehtisid standardid: ENSV VST 336-76 ja 337-76, mis korrastasid lihatööstuse-alast terminoloogiat. Praeguseks on need suures osas aegunud. |
| | |
| | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas (EPKK) on loomisel lihatoimkonna koosseisus lihaterminoloogia komisjon. |
| | |
| | Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) lihatehnoloogia eriala õppejõud tegelevad lihaterminoloogia- alase tööga igapäevase õppetöö raames, konsulteerides seadusandjaid, |
| | redigeerides seadusandluslike aktide projekte, eelnõusid jne. Meie piiratud töötajate arvu juures (kolm õppejõu kohta) ning suure põhikoormuse tõttu pole me suutelised |
| | lisaks vedama kogu terminoloogia alast tööd. Väiksemamahulist tööd, erialast konsulteerimist, uute terminite väljatöötamist jne saame teha küll. |
| | |
| | Meie viimase aja suuremaks väljundiks terminoloogia valdkonnas on Eesti Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Lihaliidu korraldatud/finantseeritud väljaande |
| | koostamine: Inglise – Eesti Lihandusalane seletav sõnaraamat, 207 lk., Tallinn 1999. Koosajad: Meili Rei, Urmas Sannik. Seletavas sõnaraamatus on 2093 ingliskeelset |
| | terminit. Raamatus on kaks osa: |
| | I osa: ingliskeelsed terminid alfabeetilises järjekorras, nende järjenumbrid, eestikeelsed vasted ja nende määratlused eesti keeles; |
| | II osa: eestikeelsed terminid alfabeetilises järjekorras, ingliskeelsed terminid ja nende järjenumbrid. |
| | Selline ülesehitus võimaldab kasutada sõnaraamatut lähtudes kas inglise või eesti keelest. Omamoodi on tegemist ka väikesemahulise lihanduse entsüklopeediaga, kus |
| | püüdsime anda põhiterminid alates põllumajandusloomade anatoomiast kuni kvaliteediõpetuseni. Suuremateks probleemideks sõnaraamatu koostamisel olid: |
| | - selle väike lubatud maht; |
| | - kiiresti arenev lihatehnoloogia ja seadmete loend ning nende jaoks sobivate uudis- või mugandsõnade puudumine. [Meili Rei] |
| | Sõnastikuplaanid: |
| | Praegu puuduvad mul andmed, et keegi Eestis kavandaks või oleks leidnud finantseerimise uute terminoloogiaga seonduvate väljaannete jaoks. Võib-olla on see EPKK-s? |
| | [Meili Rei] |
| Viimati muudetud | 22. jaanuar 2003. a. |