52206 soojustehnika

Küsitlusele vastanud:

Ülo Kask

Arvo Kull

Aadu Paist

Terminiallikad:

H. Käär, H. Suik, Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik. [Rööppealkiri inglise ja vene keeles.] Tallinn: Eesti Energia, 1997. 343 lk. A: 5856 M: en V: et, ru S: - R: et, ru T: lihtsõnastik

Oskuskeele senine korraldamine:

TTÜ Soojustehnika instituudi töötajad on osalenud erialaste oskussõnade tõlkimisel (omaaegne Soojustehnika käsiraamat). Meie endised töötajad Harry Käär ja Heinrich

Suik koostasid soojustehnika sõnaraamatu.



Tänasel päeval pidevat terminoloogia alast tööd ei toimu. Puitkütuse alast terminoloogiat käsitlesin oma magistritöös ja olen väga huvitatud kogu taastuvaid

energiaallikaid hõlmava terminoloogia koostamises osalema, pädevam tunnen end olevat taastuvate kütuste valdkonnas. Mingit terminoloogiaalast tööd soojustehnika

valdkonnas tehakse võib-olla ka kütte ja ventilatsiooni õppetooli juures.



Meie instituudis tegelevad siiski üksikud inimesed vastavalt vajadusele. Kõik oleneb, milliseid teadusgrante, lepingulisi või sihtfinantseeritavaid töid teeme/saame. [Ülo

Kask]

TTÜ STI (Soojustehnika Instituut) on tegelnud erialaterminoloogia korrastamisega vägagi pikka aega ja see tegevus jatkub tänaseni.Aktiivseid osalejaid 4...5. Tegevus ei

ole olnud eriti järjekindel, elavnemine on tavaliselt siis, kui on päevakorras mõne trükise väljaandmine. Näiteks, küllaltki pingeliselt tegeldi terminoloogiaga

Soojustehnika käsiraamatu (koostaja I.Mikk ) 1977. ettevalmistamisel, millal erialaterminoloogia arutlustes osalesid keeleteadlased (Rein Kull). Kuna koos tehnika

arenguga on alatasa lisandunud uusi ja olukorramuutusi siis on tulnud terminoloogia korrastamise juurde sageli naasta. Erialaterminoloogia ja -oskuskeele küsimustega

tegelemine on ka Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) tööplaani lülitatud, seetõttu on huvi erialaoskuskeele vastu kandumas STI-st väljapoole, huviliste arv

näitab tõusutendentsi.

Kindlakoosseisulist töörühma praegu ei ole, valitsevad omavahelised juhuarutelud, kuid ei ole välistatud püsivama

koosseisuga töögrupi asutamine, arvestades eelkõige ESTIS-e töö elavnemist. Töörühma olemasolu vajalikkuse on tõstatanud asjaolu, et teatud asutused (nt

kommertskonsultatsioonifirmad) on oma üllitistes ilmutanud lubamatut võhiklikkust ja omavoli soojustehnika terminoloogias, minnes mööda olemasolevast

teabeteostest ja hakanud ise välja mõtlema termineid, mis tegelikult on juba loodud ja üldkasutuses.



On olemas kolmekeelne (eesti-inglise-vene) Soojustehnika sõnastik 1997. (autorid H.Käär, H.Suik), mis sisaldab u. 6000 märksõna. Selle mahukam versioon (u. 15000

märksõna) on olemas arvutis ja käsikirjas. Mainitud sõnastik ei sisalda mõistete seletusi. STI töötajad on terminoloogiaalase tööga tegelnud ka üldisemat laadi

sõnaraamatute väljaandmisel oma eriala piires : Teaduse ja Tehnika inglis-eesti seletav sõnaraamat, LAROUSSE, TEA kirjastus (Arvo Kull); inglise-eesti ja eesti-inglise

sõnaraamatud, EUROÜLIKOOLI kirjastus.(A.Kull, A.Paist, T.Tiikma). [Arvo Kull]

Sõnastikuplaanid:

Meil on plaanis puitkütuse alase raamatu väljaandmine ja selle osana kavatsesime koostada erialase sõnaseletuste nimekirja nn glossary.





Kõige rohkem tunneme puudust ajast, sest tegijad on mitme paralleelse tööga hõivatud. Abi vajame loomulikult keelemeestelt, terminoloogidelt.



Taastuvate energiaallikate alase sõnastiku koostamiseks võiks tulla küll initsiatiiv väljastpoolt, kuid loomulikult oleme nõus kaasa lööma. [Ülo Kask]

Praegu on kavatsus koostada ülevaade uuematest terminitest mõnevõrra kitsamal erialal soojustehnika valdkonnas (Ü.Kask jt. Kütused, põletamine...). Ka on kohati

tekkinud vajadus saksakeelsete terminite tutvustamine järele ja selles suunas on tehtud eeltööd.



Osaleks ikka! [Arvo Kull]
Viimati muudetud 22. jaanuar 2003. a.
First Previous Next Last